:::: MENU ::::
Postitused sildiga: naine üksinda reisil

Kas naistel on üksinda ohtlik reisida? Vastavad üksi reisivad naised.

Paljud naised kardavad üksinda reisimist. Kas on hirmuks põhjust? Kuidas riske vähendada? Arvamust avaldavad neli lahedat üksinda reisivat Eesti neiut!

Maailmarändur Jane, 26a

reisisell jane niit

1. Kus ja kui pikalt sa oled üksinda reisinud?
Esimese maitse suhu sain üksinda reisimisest Kagu-Aasias. Noh, põhimõtteliselt üksinda, sest piirkond on äärmiselt populaarne reisijate seas ja seega tegelikult kunagi üksinda ei olnud. Pigem tundsin sellest hoopis puudust. Samas, soovitan just seda piirkonda üksinda reisimise karjääri alguseks, sest keskkond on selleks äärmiselt sõbralik. Päris algusest lõpuni soolotripi tegin sel suvel Balkani poolsaarel, kus kuu ajaga jõudsin külastada ligi kümmet riiki – osades veetsin kauem aega, teistes jälle vähem. Pean tunnistama, et hirm oli alguses suur, sest esiteks, vastupidiselt Kagu-Aasiale, pole Balkani-äärsed riigid just kõige levinumad kohad seljakotimatkajate seas. Või noh, nõnda ma alguses arvasin. Ja teiseks, Lääne-Euroopas liikuvad linnamüüdid sealsetes riikides elavatest märatsevatest barbaritest ei teinud mind just eriti enesekindlaks. Kogenud reisijana eeldasin, et ehk pole olukord nii hull, kuid suur hirm oli ikkagi.

2. Miks sa reisid üksinda?
Mulle meeldib väga isepäiselt teha otsuseid ning eriti lemmikud on veel eksprompt otsused. Seetõttu on üksinda reisimine väga mugavalt isekas ning teha kõike ilma kellegagi arvestamata. Ma usun, et see teeb ka iseseisvamaks, sest iga hetk otsuseid vastuvõttes on kiita ja laita vaid iseend. Ma usun, et siis kohtub ka selliste inimestega, kellega mitmekesi üldse rääkima ei hakkakski, sest lihtne on ju jääda kaaslasega mugavustsooni.

3. Kas sinu arvates on naistel üksinda reisimine ohtlik? Miks sa seda arvad?
Ma usun, et see oleneb inimesest. Loendamatud seljakotireisid on teinud mind väga ettevaatlikuks ja heas mõttes paranoia julgestab mind igal sammul. Usalda, aga valva. 360 kraadi keerlevad silmad öistes rongijaamades on kindlasti aidanud mind korduvalt. Lõppude lõpuks on maailm täis väga häid inimesi, kelle kõige ootamatum abi õigel ajal on olnud äärmiselt tänuväärne.

4. Kas sul on üksinda reisides tulnud ette ohtlikke olukordi? Mida tegid, et pääseda – kung fu või pipragaas?
Ohtu otseselt mitte. Närvikõdi on saadud siis kui pidin maha hüppama rekka pealt keset Napoli-Rooma kiirteed või kui päise päeva ajal Saigonis pargis tühjaks varastati. Aga neid ma arvestan kui paratamatuid olukordi, mis tuleb ühel õigel reisijal nagunii ette. Kung–fu’d ei oska ning pipargaasi kaasas ka ei kanna. Minu enesekaitse on alati olnud usalda, aga valva. Ning see on peaaegu alati toiminud.

5. Millised oleksid sinu soovitused naistele, kel on soov minna üksinda reisile?
Ma olen märganud, et teised inimesed on minu heaolu pärast alati rohkem mures kui ma ise. Täiesti suvalistel inimestel on olnud alati soov mind „bandiitide” eest hoiatada ning selle tulemusena on igal sammul rohkemgi aidatud kui vaja. Seega, pea püsti ning julgust tossu – küll kõik läheb hästi.

6. Kuhu reisid järgmisena? Kas üksinda?
Järgmine reis on selles mõttes eriline, et see on inspireeritud kõikidest nendest hullumeelsetest, kes kuskile rattaga sõidavad – ümber maailma või läbi Kanada. Ehk plaanime sõbrannaga kuu aja pikkust jalgrattamatka läbi Skandinaavia, kuid seda heategevuslikul eesmärgil. Just perekondlikel põhjustel soovime korjata raha Eesti Vähiliidule ennetustöö tegemiseks.

 

Ülane, 30 aastat noor maailmaavastaja, traveller.ee ja likealocalguide.com kaasasutaja

reisisell ylane vilumets

1. Kus ja kui pikalt sa oled üksinda reisinud?
Olen käinud päris mitmel 2-3-nädalasel reisil üksinda, seal hulgas näiteks Brasiilias, Kolumbias, Indias ja Nepaalis.

2. Miks sa reisid üksinda?
Üksi reisides on inimene rohkem avatud ümbritsevale. Kui oled koos sõbraga, siis on sul alati nö easy way out suhelda ainult temaga, mitte sobitada uusi tutvusi ja visata ennast sellesse kultuuri sisse. Tegelikult on üsna võimatu üksi reisida, kui sa üldiselt seltskondlik inimene oled. Enamasti on sinusuguseid vagabonde veel ning on täiesti ok kellegagi mõneks ajaks kampa lüüa ja nii kaua koos liikuda kui huvid samad. Mulle meeldibki üksi reisivate inimeste juures see, et nad keegi ei looda teisele inimesele, et see neid lõbustaks ning keegi ei solvu, kui sa ütled, et ma nüüd lähen hoopis järgmisena sellesse linna, mitte ei tule sinna, kuhu sina. :)

3. Kas sinu arvates on naistel üksinda reisimine ohtlik? Miks sa seda arvad?
Kui pea on õlgadel, siis pole see rohkem ohtlik kui meesterahval. See tähendab näiteks mitte olla piisavalt rumal, et hakata kuskil islamiriigis tõestama, et sina kui lääne naine võid kanda, mida tahad, või ronida esmajoones sinna rajooni, mille eest sind hoiatati. Samuti on hea omada teatud riikides reisimiseks võltsabielusõrmust. Üks asi, mida aga olen tundnud, on see, et ilma meesterahvata enda kõrval jäävad nii mõnedki seiklused kogemata. Näiteks Diwali ajal väikeste india poistega kuskil Varanasi agulis paugutajate loopimine ja nende isade koosmusitseerimist kuulata. Üksiku naisena oleks mind selles Gangese-äärses katusealuses ikka väga imelikult vaadatud.

4. Kas sul on üksinda reisides tulnud ette ohtlikke olukordi? Mida tegid, et pääseda – kung fu või pipragaas?
Mul on Eestis tudengipõlves hääletades vist rohkem ohtlikke olukordi ette tulnud. Mul ei tulegi midagi eriti ohtlikku meelde. Kolumbias varastati mu enda naiivsuse tõttu bussi pagasiruumis olnud kotist sularaha ära. Kuna pidin bussile hilinemise tõttu võtma lisaraha oma seljakoti peidukohast ja arvasin, et nende poiste silmade all, kes meie kotte tõstsid ikka võib seda teha, siis loomulikult oli kogu peidus olnud raha, ehk umbes 100 eurot, läinud. :)

5. Millised oleksid sinu soovitused naistele, kel on soov minna üksinda reisile?
Reisides islamiriikides või Indias riietu ja käitu 3 korda tagasihoidlikumalt ning konservatiivsemalt, kui arvad, et on normaalne, sest stereotüüpide tõttu võidakse sind pidada liigagi vabameelseks. Ära liigu pimedatel tänavatel ja hoia ikka inimeste lähedusse. Kui sulle öeldakse, et kuskil on narkosõjad ja gängikonfliktid, siis ilmselt ka on. Muidu silmad ja süda lahti ikka.

6. Kuhu tripid järgmisena? Kas üksinda?
Järgmist reisi pole veel broneeritud, aga tahaksin ilmselt minna kuhugi Kagu-Aasiasse ja suure tõenäosusega üksinda.

 

Maailmaseikleja Merle, 26a

reisisell merle antson

1. Kus ja kui pikalt sa oled üksinda reisinud?
Kohe peale keskkooli läksin üksi aastaks USAsse, aga siis läksin siiski agentuuri kaudu Au Pair‘iks ja pere oli juba koha peal leitud, kelle juures elada. Kuigi mäletan esimest hommikut, kui seal üles ärkasin, et olen täiesti üksi üle ookeani USAs, elan võõraste inimeste juures ja pere ega sõpru ei ole läheduses. Lõppkokkuvõttes oli väga äge aasta, sain palju iseseisvust, keelt praktiseerida, palju uusi sõpru ja perega suhtlen ka siiani. Super aasta oli!
Tegelikult olen enamik kaugemaid trippe üksi ette võtnud, kuid tavaliselt on siiski keegi ees oodanud või olen kellegagi kokku saanud. Kõige õigem üksinda ettevõetud reis oli nüüd eelmine talv, oktoober 2012 kuni märts 2013 ehk kokku 4,5 kuud. Selle aja jooksul tegin tiiru peale Kagu-Aasiale ja külastasin 10 riiki – Tai, Malaisia, Singapur, Indoneesia, Brunei, Filipiinid, Kambodža, Vietnam, Laos, Birma ning tagasi tulles külastasin veel Londonit. Ostsin lennupileti Bangkoki, pakkisin seljakoti ja läksin. Eelnevalt oli bookitud ainult kahe öö majutus Bangkokis. Edasi kulges kõik jooksvalt ja väga pikalt ette ei mõelnud. Isegi kui üritasin ette planeerida, siis ega need väga paika ei pidanud. Seega selline go with the flow 4,5 kuud.

2. Miks sa reisid üksinda?
Vabaduse pärast. Nii ei pea arvestama kellegi teise soovidega ega oma unistusi ohverdama. Saab igal ajahetkel teha täpselt seda, mida ise tahad ja mille tuju on, ilma et peaks kellegagi aru pidama.. See kõlab küll isekalt, aga vahel tulebki ennast esikohale seada ja ainult iseendale elada. Kõige olulisem on ise õnnelik olla, sest ainult siis suudad ka teisi õnnelikuks teha.
Lisaks satub üksi reisides palju rohkematesse seiklustesse ja tutvub rohkemate inimestega. Üksi olles oled ise juba avatum kõigele uuele ja samas otsivad teised inimesed ka kontakti pigem üksiku reisijaga kui võõra suurema seltskonnaga.

Üle kõige meeldis selle Kagu-Aasia reisi juures aga see, et mitte kunagi varem ei ole olnud mul nii palju aega iseenda jaoks. Argipäeva elu on tavaliselt nii kiire (või ise elame kiireks) ja on palju kohustusi, et iseenda ja oma mõtete jaoks ei jäägi aega. Selle 4,5 kuu jooksul sain aga palju asju enda jaoks selgeks mõelda, lugeda raamatuid, analüüsida minevikus olnud olukordi ja mõelda, mida tulevikult tahan. Sain iseendaga suuremaks sõbraks ja õppisin end paremini tundma. Lisaks sain kinnitust sellele, et ükskõik, mis elus kunagi ei peaks juhtuma, saan üksi väga hästi hakkama ja tulen kõigega toime, ka raskete/pingeliste situatsioonidega. Õppisin üksi hakkama saama, et keegi ei tule sulle appi ja endast välja minemine või nutmine ei muuda probleemi olematuks. :)

3. Kas sinu arvates on naistel üksinda reisimine ohtlik? Miks sa seda arvad?
Ma arvan, et see ei sõltu soost. Pigem ikka inimese enda olemusest. Tuleb osata mõistust ja kõhutunnet kuulata ja kui ikka mõni koht ei tundu kõige turvalisemate killast, siis lihtsalt pimedas mitte üksi ringi liikuda. Ei tohi valvsust kaotada, kuid samas ei vii ka liigne hirm ja kahtlustamine mitte kuhugi. Kõige olulisem on ikka järgida kohalikke tavasid, et kohalike reeglite vastu ei eksiks ja kedagi ei solvaks.
Leian, et naisena üksinda reisides tuleb lihtsalt paremini end kurssi viia erinevate piirkondade tavadega, kuna tihti on naiste riietus ja käitumine rohkem reguleeritud kui meeste oma. Näiteks kui naine kannab miniseelikut ja nappi pluusi kohtades, kus naised on pealaest jalatallani kaetud, siis võib ta sattuda suurema tõenäosusega ohtlikesse olukordadesse. Kuulsin uudist, kus Indias langes kaks naisturisti vägistamise ohvriks. Väga kohutav juhtum, kuid kui sa kannad nappi riietust, ei austa kohalikke tavasid ning ei võta arvesse, et turismipiirkondades on ka kohalikel meestel ligipääs alkoholile, siis kutsud sa nö ise endale häda kaela. Kõlab halvasti, aga ei tasu kohalikke mehi ahvatleda millegagi, millega nad harjunud ei ole.
Ühesõnaga arvan, et üldiselt ei ole naistel üksinda reisimine ohtlik. Oma Aasia reisil kohtusin hulgaliselt üksi reisivaid naisi igas vanuses ning kõik nautisid üksi reisimist. Tuleb lihtsalt olla valvas, usaldada kõhutunnet ja austada kohalikke tavasid – sama kehtib ju ka meeste puhul. :)

4. Kas sul on üksinda reisides tulnud ette ohtlikke olukordi? Mida tegid, et pääseda – kung fu või pipragaas?
Selle konkreetse Aasia reisi jooksul tuli ette 2 ohtlikku olukorda – röövikatse Kuala Lumpuris ja tüütu ligitikkuja Indoneesias. Esimesel korral haarasid 2 meest mootorrattal minust möödudes mu käekoti ja lükkasid mu pikali. Ma tõusin ruttu püsti ja jooksin neile järgi, karjudes neile, et nad mu asjad tagasi annaks. Mingil põhjusel tegid vargapoisid aga U-pöörde, mille järel nad tsikliga külili käisid ja mu kott kukkus ka maha. Jooksin sinna ja korjasin maast oma käekoti. Varastel oli õnneks nii palju tegemist ratta püsti saamise ja sõitma hakkamisega, et mu kott ei pakkunud enam huvi. Vedas seekord.
Teine kord tuli õhtul rannapeol tegeleda tüütu ligitikkujaga, kes ei saanud EI sõnast aru. Siis tuli appi 1,5 aastat taipoksi treeninguid. Siiski kedagi peksma ma ei hakanud, aga ütleme nii, et suutsin end kaitsta ja talle selgeks teha, et ta ära lõpetaks ja et minuga ei ole mõtet jamada.
Tegelikult oli ka kolmas kord, kui kohtasin rahvuspargi metsas jalutades elevantide perekonda ja pereema tundis, et tema perekonda ohustatakse ning ta hakkas minu poole liikuma kiirel sammul. Seal päästsid mind kiired jalad. Loo moraal – niisama ei öelda, et rahvusparkides võib metsas matkata ainult giidiga.

5. Millised oleksid sinu soovitused naistele, kel on soov minna üksinda reisile?
Go for it! :)
Üks soovitus on kindlasti see, et tutvuge kohalike tavadega. See on naiste osas märksa rangem ja varieeruvam kui meeste jaoks. Lonely Planet’is on näiteks iga riigi üldtutvustuse lõpus eraldi alapeatükk naisreisijatele. Sealt saab väga kasulikku infot.
Lisaks ei tasu ehk pimedas ja üksi väga nurgatagustel tänavatel liikuda ning alati võiks kedagi kursis hoida oma tegemistest ja käikudest. Mõni enesekaitsevahend võiks ka kotis käepärast olla. Annab turvatunnet juurde, aga loodetavasti ei ole seda kunagi vaja kasutada.

6. Kuhu tripid järgmisena? Kas üksinda?
Ei ole veel plaane teinud. Kümme riiki 4,5 kuuga tähendas päris korralikku reisitempot ning peaaegu igapäevast majutuse/vaatamisväärsuste/söögikohtade otsingut ning väga pikalt ühe koha peal puhata ei saanud. Ma ei muudaks midagi oma viimase reisi juures, sest see ületas kõik minu ootused selles osas, mida näen ja kogen ja kellega reisil kohtun. Siiski oli kokkuvõttes selline pidev teel olek väsitav ja annab veel siiani veidi tunda. Seega naudin väga hetkel Eestis olemist, kus saan mugavalt oma kodus elada, ei pea pidevalt asju pakkima ning pere ja sõbrad on lähedal. Hetkel rahuldan reisikihku lühemate reisidega Euroopa piires, aga eks paistab, mis mõtted aasta pärast peas on. Viimasest reisist jäi kripeldama Nepaal, kuhu tahaks umbes kuuks ajaks minna matkama. Siis aga pigem kellegagi koos. Üksi oli väga mõnus, silmiavav ja värskendav, aga tunnen, et järgmise pika reisi teeks juba kellegagi kahekesi.

 

Reisisell Liina, 23a

reisisell liina metskula

1. Kus ja kui pikalt sa oled üksinda reisinud?
Kõige pikem aeg on korraga olnud kolm nädalat. Olen käinud üksi Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Küprosel, Mehhikos, Guatemalas, El Salvadoris, Usbekistanis, Tais, Singapuris ja Malaisias.

2. Miks sa reisid üksinda?
Esimest korda läksin ma üksi reisile 18-aastaselt. Algselt oli põhjuseks see, et ma ei leidnud inimesi, kes minuga tuleksid. Kuna ma minemata ei tahtnud jätta, siis otsustasin üksi minna. Ja see hakkas mulle meeldima. Ma tunnen üksi reisides vabadust ja mulle sobib, et ma ei pea kellegi muuga arvestama, st kui ma tahan minna kingapoodi, siis ma lähen – mitte keegi ei tule ütlema, et ei saa või pole aega.
Pealegi kohtub üksi reisides väga huvitavate inimestega, kellega muidu ei pruugiks kohtuda.
Praegusel ajal ma enam reise valides ei otsigi, kas keegi tahaks minuga minna. Mitte et ma väldiksin seltskonda, aga ma ei viitsi enam tikutulega otsida taga kedagi, kes tuleks. See võtab liiga palju lisaaega. Üksi on ka hea.

3. Kas sinu arvates on naistel üksinda reisimine ohtlik? Miks sa seda arvad?
Eks ta mingil määral ikka on. Samas ütlen ma alati, et minuga võib midagi juhtuda ka kodumaja ees. Üksi reisides tuleb lihtsalt olla ettevaatlikum, näiteks püüan ma võimalikult palju vältida pimedal ajal hostelist välja minemist ja välismaal olles eriti ööelu ei naudi. Klubitamas ja pubitamas saab Eestiski käia.

4. Kas sul on üksinda reisides tulnud ette ohtlikke olukordi? Mida tegid, et pääseda – kung fu või pipragaas?
Ülemäära ohtlikke olukordi õnneks ette tulnud pole (sülitasin praegu kolm korda üle õla :D). Aga pinnast nendeks on olnud küll. Mehhikos oleksin ma peaaegu oma digikast ilma jäänud, väidetavalt oli üks mees mul järel käinud ning mind päästis turismitöötaja. Käies Mehhiko, Guatemala, El Salvadori reisil olin ma nii noor ja naiivne, et ei teadnud, kui ohtlik see piirkond on. Hiljem olen lugenud, et mingite andmete järgi on Guatemala üks Ladina-Ameerika kõige ohtlikumaid riike. Jalutasin Guatemala suuruselt teise linna kõrvaltänaval õhtuhämaruses.. see oleks tegelikult võinud halvasti lõppeda. Guatemala pealinna Guatemala City bussijaamas olles loeti mulle sõnad peale, et vaadaku, et ma ei läheks mingil juhul bussijaamast varahommikul välja..
Üks situatsioon meenub mulle ka Itaaliast. Osalesin ühes noorteprojektis Napoli lähedal ja kuna ma olin ammu tahtnud Caprile minna, mainisin korraldajatele, et tahan sinna minna. Nemad naersid mu välja, et ei-ei, Capri on nii kaugel, sinna ei saa. Aga ma ei jätnud jonni. Kui pool päeva oli vaba, siis ma läksingi sinna – sest ma teadsin, et tegelikult on sinna minek üsna lihtne (oligi). Caprilt tagasi tulles pidin ma rongilt maha tulema üks peatus varem, sest see oli kiirrong ja minu peatuses ei peatunud. Seega tuli mul pool tundi jalgsi kõndida. Tänav, mida mööda ma kõndisin, oli veidi imelik.. ja ühel hetkel hakkas mingi motikas ka minu kõrval sõitma. Siis ma astusin korraks kõrvalolevasse poodi ja motikas sõitis minema. Kui ma hostelisse tagasi jõudsin, olid kohalikud paanikas, et minuga on midagi juhtunud. Kui nad kuulsid, et ma käisin Capril, ütlesid nad, et ma olen hull. Minu meelest oli see liialdatud, Caprile minek oli tõsiselt kerge.

5. Millised oleksid sinu soovitused naistele, kel on soov minna üksinda reisile?
Soovitan – nagu ennist mainisin – mitte käia pimedas väljas ja mitte minna üksi peole. Võõrastega olles ei tasu ka ennast täis juua.

6. Kuhu tripid järgmisena? Kas üksinda?
Järgmisena ma küll üksi ei lähe reisima, kuid tulevikus kindlasti!

 

 

Suur tänu ja sügav kummardus teie ees kallid Jane, Ülane, Merle ja Liina! =)
Kindlasti paljud noored reisisellid said teilt inspiratsiooni ja nõu. Vingeid trippe teile! ;)

PS. Siia postitusse sattusid ainult positiivsed lood. Olen kindel, et on ka negatiivseid lugusid. Lihtsalt kannatanud ei taha neist avalikult või isegi anonüümselt rääkida. Seega vaadake ikka ette ja taha ning hoidke silmad ja süda lahti. =)

NB! Kui arvad, et postitus võiks olla kasulik vähemalt ühele sinu sõbrale, siis vajuta “Like / Meeldib”.